Arapi Keyboard Online

Talafa'asolopito o le Gagana Arapi: Mai le amataga i le Aafiaga o le Lalolagi

Taimi e faitau ai: 6 minTala'aga & Gagana
Talafa'asolopito o le Gagana Arapi: Mai le amataga i le Aafiaga o le Lalolagi

O se gagana o solo, faaleagaga, faasaienisi, ma tipiloma, gagana Arapi i aso nei e sili atu i le 400 miliona tagata i le lalolagi atoa. O le gagana aloa'ia a atunuu e 22 ma se tasi o gagana aloa'ia e ono a Malo Aufaatasi (UN), o lo'o i ai se tala'aga mauoa ma lavelave. Ae na faapefea ona fanau mai lenei gagana, ma na faapefea ona tupu aʻe e pei ona iai i aso nei? O se maulu i letalafaasolopito o le gagana Arapi.

1. O A'a: Le Aiga o Gagana Semitic

O le Arapi e aofia i le teleAfroasiatic language family, ma sili atu ona patino i leSemitic languageparanesi. O lea e tutusa ai tuaa ma le Eperu, Aramai, Foinie, ma Akatia (le gagana a Mesopotamia anamua).

O uiga tuai o le gagana Semitic na amata mai i le tele o afe tausaga TLM. Alapi na atiina ae i le Arapi Peninsula. E masani ona vaevaeina e le au su'esu'e gagana gagana Arapi anamua i ni vaega se lua: Old South Arabian (epigraphic South Arabian) ma Old North Arabian. E mai le mea mulimuli e maua mai ai le Arapi tatou te iloa i aso nei.

2. Fa'a-Arapi a'o le'i fa'a-Islama ma le Tu ma Aga Fa'asolo

A o leʻi oo i le senituri lona 7, sa ʻaina le Penisula Arapi e ituaiga eseese o Bedouin. E ui ina leai se setete fa'atotonugalemu, ae sa iai se tu'ufa'atasiga fa'ale-aganu'u malosi e ala i le gagana, ma lagolagoina e se tu'ufa'atasiga tu'u tele. O le vaitaimi a o lei faa-Islam (e masani ona taʻuaJahiliyyah) o le tausaga auro o solo Bedouin.

Le Mu'allaqat (The Suspended Odes) These famous poetic odes were so highly esteemed that, according to legend, they were written in letters of gold and suspended from the walls of the Kaaba in Mecca. These poems bear witness to an already extremely rich language, endowed with a vast vocabulary and complex grammar.

I lena taimi, o le alafapeta Arapi e pei ona tatou iloa o loo faia pea, e maua mai i le alafapeta Nabataean (na maua mai i le gagana Aramaic). O tusitusiga muamua na tusia i le alafapeta Arapi na amata mai i le 4th ma le 5th seneturi TA.

3. O le Fa'aaliga Fa'a-Quran ma le Fa'atulagaina o le Gagana

O le seneturi lona 7 na faailogaina ai se suiga taua i letalafaasolopito o le gagana Arapi. O le faaaliga o le Quran i le Perofeta o Muhammad na tuuina atu ai i le gagana se tulaga paia. O tusitusiga a le Quran na faʻaalia i le gagana a le ituaiga o Quraysh (le ituaiga o Mecca), lea na avea ma faavae oArapi masani(Al-Fusha).

Ina ia faʻasaoina le tusitusiga paia mai soʻo se suiga i le feagai ai ma le televave o le faʻalauteleina o le malo o Isalama (ma le tuʻufaʻatasia o le faitau aofaʻi o tagata e le o ni gagana Arapi), e tatau i tagata atamamai ona faʻavasega le gagana ma faʻavae tulafono o le kalama Arapi:

  • Faiga o le kalama: Grammarians, aemaise lava i Basra ma Kufa (i le taimi nei o Iraq), na faʻatūina tulafono faʻamalosi i le 8th seneturi. O le galuega a Sibawayh e faapitoa lava le faavae.
  • Fa'aopoopoina o fa'ailoga fa'ailoga: Ina ia fa'avasega mata'itusi e tutusa foliga fa'avae (pei o le ب, ت, ث), sa fa'aopoopo i ai togitogi.
  • Vocalization: Faailoga mo vowel pupuu (Harakat) na faʻaofiina e puipuia ai soʻo se faʻauiga sese o le Quranic text.

4. O le Tausaga Auro Isalama ma Fa'asaienisi Fa'asaienisi

Mai le 8th i le 13th seneturi, i le taimi o Umayyad ma Abbasid caliphates, na avea Arapi ma lingua franca o le malo, lea na sosolo mai Sepania (Al-Andalus) i tuaoi o Initia. Ua le toe na o le gagana faa-Arapi o lotu; na avea ma gagana o pulega, filosofia, ae sili atu i mea uma, faasaienisi.

Na fa'alauiloa se fa'aliliuga tele. O tusitusiga Eleni (Aristotle, Plato, Euclid), Peresia, ma Initia na faaliliuina i le gagana Arapi. Na fa'atamaoaigaina e le au atamamai e tautatala i le gagana Arapi ia upu i ni faaupuga fou faafoma'i, matematika, ma fetu. E ala mai i lenei mea, o le tele o upu Arapi na mulimuli ane ulufale i gagana Europa (e pei o le algebra, zenith, suka, cotton, ma le Arabic numeral).

5. The Modern Era: Diglossia ma Modern Standard Arabic

I aso nei, o le gagana Arapi o loʻo faʻaalia i se tulaga gagana e taʻua odiglossie, o lona uiga o le ola faʻatasi o tusi resitala e lua o le gagana ma galuega eseese:

Alapi Fa'aonaponei (MSA)

O le suiga tuusa'o lea o le Classical Arabic. Na fetuutuunai i le 19th ma le 20th seneturi (i le taimi o leNahda, le gagana Arapi Renaissance) e faʻaogaina ai upu faʻaonapo nei. O le gagana tusitusi, lomitusi, aʻoaʻoga, tusitusiga, ma lauga aloaʻia. E malamalama i le lalolagi atoa o Arapi.

Gagana Alapi (Darija / Amiya)

O le gagana lea e tautalagia i aso uma. O atunuu taʻitasi, ma e oʻo lava i itulagi taʻitasi, e iai a latou lava gagana, faʻaosoina e gagana na iai muamua (Berber i Aferika i Matu, Aramaic i le Levant) poʻo gagana colonial (Farani, Igilisi, Sipaniolo). O gagana o Aferika i Matu, Aikupito, Levant, ma le Fagaloa e mafai ona matuā eseese i nisi taimi.

Mea Fautuaina Arapi & Punaoa

Mea faigaluega taua i luga ole laiga e fa'aleleia atili ai lau ta'itusi, fa'aliliuga, ma le poto masani a'oa'oga:

Fa'ai'uga

O letalafaasolopito o le gagana Arapio se tasi o le maufetuunaʻi tulaga ese ma faʻaauau le fetuutuunai. Mai se gagana e gata i ituaiga o le toafa Arapi, na tulaʻi mai e avea ma se taʻutaʻua tele o malo, faʻavaeina le talafaasolopito o tagata. I aso nei, o loʻo faʻauluina e tusitusiga faʻaonaponei, pan-Arab media, ma le numera numera, o loʻo faʻaauau pea ona tusia e le Arapi lona talaʻaga ma le fiafia i gagana i le salafa o le lalolagi.